Ohutud hooned

Vajadus turvalisuse järele on üks inimese põhivajadusi ⁽⁴²⁾ ning hooned peavad pakkuma inimestele kaitset keskkonna eest. Keskkond muutub aga aina keerulisemaks. Kliimamuutuste tõttu on ilmaolud aina äärmuslikumad, linnastumine halvendab hoonetulekahjude tagajärgi ning digiteerimine võimendab küberohte. Samal ajal on hoonetesse jõudnud uued tehnoloogiad tekitanud uusi turvariske.

Äärmuslikud ilmaolud muutuvad üha tugevamaks Näiteks USA-s on üheksa kümnest kõige suurema vihmasajuga aastast ajavahemikus 1910 kuni 2024 olnud pärast 1995. aastat ⁽⁴³⁾. Üleilmselt oli 2023. aastal 170 üleujutust, mis on kaks korda rohkem kui 1990. aastate keskmine ⁽⁴⁴⁾. Peale selle on oluliselt tõusnud ka troopiliste tsüklonite intensiivsus, USA-s on see viimase 30 aasta jooksul märkimisväärselt tõusnud ⁽⁴⁵⁾.

Linnastumine võimendab hoonetulekahjude mõju. Kuna ühes piirkonnas elavate ja töötavate inimeste arv suureneb, muutuvad hoonetulekahjude tagajärjed üha laastavamaks – USA-s on see trend juba nähtav, sest mitteeluhoonete tulekahjude arv on viimasel kümnendil kasvanud 27% ning tulekahjudega seotud surmade arv 83% ⁽⁴⁶⁾.

Hoonete digiteerimine suurendab nende haavatavust küberohtude suhtes. Kaspersky teatel on ligi 40% arvutitest, mille kaudu juhitakse nutikaid hooneautomaatika süsteeme, puutunud kokku pahatahtlike küberrünnakutega ⁽⁴⁷⁾. Kõige rabavam näide pealtnäha ebaolulise asjade interneti seadme tõttu tekkinud kahjust on kasiino, kuhu tungiti sisse fuajee akvaariumis olnud nutitermomeetri kaudu ja saadi juurdepääs suurte panustega mängijate andmebaasile ⁽⁴⁸⁾.

Lõpuks toovad ka uued tehnoloogiad uusi turvariske. Näiteks jahutusseadmetes ja soojuspumpades kasutatavad uued külmutusagensid, millel on väike globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal, võivad olla tuleohtlikud või toksilised. Liitiumioonakudel, mida kasutatakse energia salvestamiseks, on soojusläbilöögi oht – see protsess põhjustab aku ülekuumenemist, mürgiste gaaside eritumist ja võimaliku süttimise. 2023. aastal registreeriti ÜK-s liitiumioonakudega seotud tulekahjude arv suurenemine 46% võrra ⁽⁴⁹⁾.

Projekteerimise ja käituse ajal ohutusega arvestamine muutub üha olulisemaks, tagamaks hoonete asukatele ka edaspidi turvaline keskkond.

Proaktiivsed meetmed hoonete kaitsmiseks äärmusliku ilma eest on kulutõhusamad kui hilisem remontimine. Üleujutusohuga piirkondades kasutatakse üha enam veekindlaid materjale, nagu betooni ja PVC-telliseid, mitte kipsplaati ja vineeri. Tugevate sadudega piirkondades on hoonetel tugevdatud katused ja vihmaveerennid. Suure metsatulekahjuohuga piirkondades kasutatakse hoonetes tulekindlaid materjale, aknakatteid ja sprinklersüsteeme. Troopilistest tsüklonitest ohustatud piirkondade hooned projekteeritakse suuremale tuulekoormusele vastu pidama ⁽⁵⁰⁾.

Hoonetulekahjude üha suurenev tõenäosus ja raskusaste sunnivad tuleohutusstandardeid karmistama. Täiustatud tulekindlad materjalid, nagu tuletõkkevärvid ja -lakid ning komposiitmaterjalid parandavad tule leviku tõkestamist. Omavahel ühendatud anduritega tuletuvastussüsteemid ja tehisaru parandavad reaalajas jälgimist ja reageerimist. Ventilatsioonikanalites levivat tuld ja suitsu juhitakse üha enam motoriseeritud reguleerklappidega, sest mehaanilistest reguleerklappidest enam ei piisa. Tulesummutussüsteemides võetakse üha enam kasutusele veeudutehnoloogiat ja keskkonnasäästlikke tulekustutusaineid ⁽⁵¹⁾.

Suurenev küberoht koos rangemate eeskirjadega, näiteks Euroopa küberkerksuse määrusega, kiirendavad turvaliste sideprotokollide kasutuselevõttu hooneautomaatika- ja hoonejuhtimissüsteemides. Tehnoloogiat võimendavad protokollid, nagu TLS-põhine krüptimine ja sertifikaadipõhine autentimine tagavad turvalise ja manipuleermiskindla side seadmete ja süsteemide vahel.

Lõpuks nõuavad uute ehitustehnoloogiatega seotud riskid sihipäraseid leevendusstrateegiaid. Tehnoruumidesse, kus kasutatakse madala GWP-ga külmutusagenseid, näiteks R-290 (propaan) ja R-717 (ammoniaak), tuleb paigaldada spetsiaalsed gaasiandurid. Samamoodi varustatakse liitiumioonakudega hooned anduritega, mis tuvastavad vesinikku ja muid ohtlikke gaase, nagu etüleen, propüleen, metaan ja süsinikmonoksiid ⁽⁵²⁾.