Segakasutus ja paindlikud ruumid

Koroonapandeemia kujundas kiiresti ümber selle, kuidas me elame, töötame ja suhtleme. Kui inimesed kohanesid uue elustiiliga, tühjenesid kontorid, kaubamajad jäid tühjaks ja kodud muutusid töökohtadeks.

2024. aasta lõpus olid USA-s 20,1% kontoripindadest vabad. See on 30 aasta kõrgeim tase, mis tähendab, et vaba kontoripinda on üle 84 miljonit m2 – see on 300 korda rohkem kui New York Citys asuva One World Trade Centeri pind ⁽⁶³⁾. McKinsey & Company prognoosib veel pikemas perspektiivis kontoripindade nõudluse vähenemist 2030. aastaks 13% võrra võrreldes koroonapandeemia eelsete standarditega ⁽⁶⁴⁾. Samamoodi on müügipindade sektor e-kaubanduse kasvu tõttu pidevates raskustes ning ennustatakse, et 2030. aastaks väheneb nõudlus võrreldes pandeemiaeelse ajaga 9% ⁽⁶⁴⁾. Seevastu nõudlus elamispindade järele kasvab, kuid mitte linnakeskustesse naasmise, vaid rahvastiku kasvu tõttu, mis langeb kokku pandeemiaeelsete suundumustega.

See vastuolu rõhutab vajadust pindade kohandamisvõime suurendamise järele, et pinnad ei oleks enam midagi kindlat ja püsivat, vaid midagi dünaamilist.

Võimalus hoonet muutustele kohandada on saamas selle pikaealisuse, majandusedu ja süsinikujalajälje põhiteguriks. Selle tulemusel jätkub nõudluse kasv segakasutusega ja kohanemisvõimeliste hoonete järele.

Segakasutusega hooned ühendavad endas mitut funktsiooni, näiteks elupinnad, äripinnad, kontorid ja majutuspinnad, mis kõik asuvad ühes hoones, suurendades ruumi efektiivsust ja kohandamisvõimet. Eri kasutusvõimaluste kombineerimine ühe hoone piires pakub asukatele enneolematuid eeliseid, suuremat klientide liikumist äriruumide rentnikele ning paremat mugavust eluruumide üürnikele. Segakasutusega hooned pakuvad eeliseid ka rendile- ja üürileandjatele. Nende hulka kuulub kõrgem rent, sest segakasutusega keskkondades asuvate kontoripindade eest ollakse valmis maksma kuni 33% rohkem, ja parem paindlikkus ruumide kasutusotstarbe muutmisel ⁽⁶⁵⁾. Üleminek segakasutusega hoonetele juba toimub. Näiteks USA-s oli 2022. aasta jaanuaris ligi 200 kaubamaja, mis plaanisid lisada hoonele vabade müügipindade arvelt elupindu ⁽⁶⁶⁾.

See kohandamiskontseptsioon laieneb ka muudele arhitektuursetele lahendustele ja paindlikele hoonetele. Paindlikel hoonetel on muudetav konstruktsioon, mille teisaldatavad seinad võimaldavad hooneid eri kasutuste jaoks hõlpsalt muuta. Muudetav kujundus aitab vähendada ka kehastunud süsinikku, sest hoonete või nende osade eluiga pikeneb. Selle paindlikkuse toetamiseks on siiski vaja taristut, nagu modulaarseid juhtmeid, torusid ja HVAC-süsteeme, mida saab samuti eri lahenduste või koormuste järgi kohandada, ilma et selleks oleks vaja ulatuslikku renoveerimist. Zürichis läbi viidud juhtumiuuring näitas, et teisaldatavad seinad ja sõltumatud tehnilised süsteemid kontorihoonetes võivad tuua juurde ligi 550 miljonit USA dollarit tulu, kui muuta vabad pinnad ühiskontoriks või elupindadeks. See vähendab vakantsusriski üle 70% ⁽⁶⁷⁾. Samamoodi võimaldavad nüüd uuenduslikud liftisüsteemid täita ühel liftide rühmal mitut funktsiooni, näiteks elu-, kontori- ja majutuspindade jaoks, mistõttu on neid lihtne kohandada muutuva otstarbe või kasutajarühmade jaoks ⁽⁶⁸⁾. Kuid ka neil paindlikel lahendustel on oma murekohad. Keerukamad juhtme-, toru- ja HVAC-süsteemid on tihtipeale kallima soetushinnaga ning kui neid õigesti ei paigaldata, võivad need spetsiaalsete projektidega võrreldes suurendada ka energiatarbimist. Kohandamisvõime, kulutõhususe ja kestlikkusevahel tasakaalu leidmine on kriitilise tähendusega paindlike ruumide pikaajalise väärtuse maksimaalseks suurendamiseks.