Tervislikud siseruumid

Arenenud riikide elanikud veedavad ligi 90% ajast suletud hoonetes ⁽⁵³⁾. Üha suurema linnastumise tõttu veedab maailma rahvastik üha rohkem aega siseruumides. Alates koroonapandeemiast on tõusnud teadlikkus hügieenist ja siseruumi õhukvaliteedist (IAQ). 1120 USA töötaja hulgas läbi viidud uuring tõi esile laialt levinud mure siseruumi halva õhukvaliteedi tervisemõju pärast ⁽⁵⁴⁾. Seda suundumust kiirendavad pandeemiajärgsed tervishoiuprioriteedid, linnaõhu saastumine ja ESG-strateegiad.

Pandeemia ja üleminek hübriidtöömudelitele on suurendanud tähelepanu kontorite ja eluruumide hügieeni ja siseruumi õhukvaliteedi suhtes. Näiteks sobiva suhtelise õhuniiskuse hoidmine vahemikus 40–60% on kriitilise tähtsusega, sest kuivad limaskestad suurendavad nakatumisriski ning viirused elavad kuival pinnal kauem. Samamoodi võib parem ventilatsioon, siseõhu väiksem ringlus ja õhu parem filtreerimine vähendada nakkushaigustest tingitud haiguslehele jäämist 9–20% võrra ⁽⁵⁵⁾.

Linnaelanike arvu kasvades suureneb linnades ka õhusaasteainete kontsentratsioon. Tänapäeval elab 99% maailma rahvastikust kohtades, kus õhusaaste on kõrgem kui Maailma Tervishoiuorganisatsiooni soovitatud piirmäärad ⁽⁵⁶⁾. 2023. aastal ületas Delhi keskmine tahkete osakeste (PM2,5) kontsentratsioon Maailma Tervishoiuorganisatsiooni suuniseid enam kui 20 korda ⁽⁵⁷⁾. Nii lühi- kui ka pikaajaline kokkupuude õhusaastega võimendab terviseprobleeme, suurendab hingamisteede ja kardiovaskulaarhaigusi, tervishoiukulusid ja suremust. WHO seostab õhusaastega 6,7 miljonit enneaegset surma igal aastal ⁽⁵⁶⁾.

Peale selle võtavad investorid ja rentnikud üha sagedamini oma ESG-strateegiatesse üle tervisemeetrika. See aitab edendada laiemat ühiskondlikku heaolu, aga pakub investoritele ja rentnikele ka koheseid eeliseid. Investorid saavad sertifitseeritud tervislikes hoonetes ⁽⁵⁸⁾ kuni 7,7% rohkem renti, rentnike töötajate töötulemused paranevad aga tänu siseruumi õhukvaliteedile 8% võrra ⁽⁵⁹⁾.

Et nõudlus tervislike siseruumide järele kasvab, seatakse uutes hoonetes üha enam esikohale asukate heaolu ning nende nõuete järgimiseks moderniseeritakse olemasolevaid lahendusi. Sellised omadused nagu soojusmugavus, tervislik siseruumi õhukvaliteet, akustiline mugavus ja optimaalne valgustus muutuvad üha olulisemaks. Kvaliteetsed andurid ja parameetrite jälgimine muutub asukohast sõltumatuks.

Soojusmugavus on hoonete ehitamise peamine põhjus. See mängib olulist rolli selles, kuidas me kogeme ruume, kus me elame ja töötame. Asukate soojusmugavust mõjutavad kuus peamist muutujat: kuivtermomeetriga mõõdetud õhutemperatuur, soojuski, suhteline õhuniiskus, õhu liikumise kiirus, ainevahetuse kiirus ja riietus ⁽⁶⁰⁾. Esimest nelja muutujat saab juhtida HVAC-süsteemidega, luues asukatele tervisliku ja mugava keskkonna. Siiski ei saa paljudes tänastes hoonetes neid nelja muutujat endiselt korralikult juhtida.

Hea siseruumi õhukvaliteet toetab tervist, heaolu ja töövõimet. Seda mõjutavad asukate hingamine (CO₂, patogeenid), väliskeskkonna saasteained (tahked osakesed, ohtlikud gaasid), siseruumi heide (lenduvad orgaanilised ühendid) ja vundamendi kaudu sisenev heide (radoon). Tõhus ventilatsioon ja täiustatud filtreerimine on olulised, kuid paljudes hoonetes tuleb selleks endiselt aknaid käsitsi avada, mis on õhukvaliteedi ja energiakasutuse seisukohalt ebaefektiivne.

Akustiline mugavus on tootliku ja rahuldust pakkuva tehiskeskkonna loomisel väga tähtis, sest soovimatu sise- ja välismüra võib häirida tööd ja lõõgastumist. Välismüra on seostatud selliste terviseriskidega nagu kõrge vererõhk, insult ja diabeet, lisaks suurendab see ärritust ⁽⁶¹⁾. Siseruumides võib elektroonikast, HVAC-süsteemidest ja asukatest põhjustatud müra vähendada keskendumisvõimet ja töövõimet ⁽⁶¹⁾. Nende probleemide lahendamiseks võivad akustilist mugavust parandada välismüra vähendamine, sisemise müra allikate juhtimine ning müra neelavate materjalide kasutamine.

Optimaalne valgustus tagab visuaalse mugavuse ning vähendab selliseid probleeme nagu silmade ülekoormus, peavalu ja töövõime vähenemine. Lisaks visuaalsetele eelistele mõjutab valgus olulisel määral füsioloogiat, reguleerides ööpäevarütmi, mis reguleerib erksust, seedimist ja und. Sobimatu valgus võib seda rütmi segada, põhjustades unehäireid ja suurendades ülekaalu, diabeedi ja südame-veresoonkonnahaiguste riski. Selle vältimiseks kasutatakse hoonetes üha enam ööpäevarütmi valgustust, valgustugevuse juhtimist, automaatset varjustamist, hämardamist ja päevavalguse optimeerimist ⁽⁶¹⁾.

Asukate heaolu võiveel enamat:b hõlmata lisaks neile keskkonnateguritele muudki, näiteks joogivee puhastamine, tervislike toitumisharjumuste soodustamine, füüsilise aktiivsuse ärgitamine ning vaimse ja emotsionaalse tervise toetamine hoone kujundamise kaudu. Paljusid neid aspekte käsitletakse tänapäevastes tervislike hoonete sertifikaatides, nagu WELL.

Eeskirjad hõlmavad samuti üha enam tervisliku sisekeskkonna nõudeid. Näiteks Euroopa hoonete energiatõhususe direktiivi (EPBD) viimane redaktsioon sätestab uutes nullheitega mitteeluhoonetes ning kapitaalremonditavates hoonetes (kui on võimalik) siseruumi õhukvaliteedi seire ja juhtimise jaoks mõõtmis- ja juhtimissüsteemide kasutuselevõtu ⁽²⁸⁾.