Aruandlusnõuded ja läbipaistvus

Kestlikkusaruandlus tähendab, et ettevõte peab avaldama, kuidas ta integreerib keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid (ESG) ning mida teeb nende parendamiseks. Üleilmselt osalevad kestlikkusaruandluse standardite koostamisel ligi 20 eri eesmärkidega organisatsiooni, sealhulgas mittetulundusühingud, ärikonsortsiumid ja ÜRO programmid ⁽²⁹⁾.

See heterogeensus teeb aruandlusstandardite ühtlustamisest väga keerulise ülesande. Näiteks ettevõtted, kellele kohaldatakse EL-i äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi (CRSD), peavad koostama aruande Euroopa kestlikkusaruandluse standardite (ESRS) kohaselt, mis erinevad enamikust globaalse aruandlusalgatuse (GRI) standarditest, mida kasutatakse kõige laiemalt. Samal ajal peavad ettevõtted järgima ka EL-i taksonoomiamäärust, mis rõhutab keskkonnakestlikku äritegevust, ja äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi (CSDDD), mis keskendub inimõigustele ja keskkonnaga seotud hoolsuskohustusele ⁽³⁰⁾.

Kuigi erinevate ESG nõuete järgimine võib olla keeruline ja kallis, pakub põhjalik ESG aruandlus rohkem eeliseid kui lihtsalt nõuete järgimine. ESG läbipaistvuse paranemine toob tihtipeale kaasa tegevused, mis võimaldavad ettevõtetel tuvastada ebaefektiivsust, vähendada kulusid ning saavutada olulist finantskasu. McKinsey & Company uuringus leiti, et ESG tõhus elluviimine võib suurendada ärikasumit kuni 60%, näiteks väiksema energia- ja veetarbimise kaudu ⁽³¹⁾.

USA ja Euroopa investorid peavad ESG tegureid oluliseks strateegiaelemendiks, millega leevendada riski ja portfelli volatiilsust ⁽³²⁾. Keskkonnanäitajad saavad sageli palju tähelepanu, eelkõige vabatahtlik liitumine teaduspõhiste eesmärkide algatusega (SBTi), millega on ühinenud paljud juhtivad ettevõtted. Sama olulised on aga ka sotsiaalsed tegurid, nagu siseõhu kvaliteet, meeldiv temperatuur, valgustus ja müratase. Need elemendid mõjutavad otseselt asukate tervist ja heaolu, vähendades pikaajalisi riske, ennetades haigusi ja suurendades töövõimet. S&P 500 börsiindeksi ettevõtetest avaldab 86% oma ESG andmeid vabatahtlikult. Läbipaistvus on muutunud standardiks, mis tugevdab usaldust investorite ja klientide hulgas ⁽³³⁾.

Usaldusväärsed ja kvaliteetsed andmed on tähendusrikka ESG aruandluse alus. Siiski on nende andmete saamine ja kasutamine paljude hoonete puhul keeruline. Olulised mõõteandmed on tihti süsteemide vahel killustunud, neid saadakse mitteühilduval kujul või tuleb need konsolideerida käsitsi, kasutades kõige lihtsamaid tabelarvutusprogramme. See takistab käitusest ülevaate saamist. Nende takistuste ületamiseks võtavad ettevõtted üha enam kasutusele tsentraliseeritud aruandlusplatvorme ja reaalajas jälgimise süsteeme, mis koguvad ja haldavad andmeid kogu kinnisvaraportfelli ulatuses ning aitavad teha otsuseid ja koostada avalikke aruandeid.

Täpsete ja põhjalike andmete kogumine võimaldab hoonete käitamisest ja ressursside optimeerimisest paremat ülevaadet saada. Näiteks Saksamaa Heizkostenverordnung (küttekulude määrus) näeb ette kütte- ja soojaveekulude üksikasjaliku mõõtmise ja jagamise, mistõttu omanikud peavad paigaldama individuaalset energiatarbimist mõõtvad seadmed ning esitama igakuise tarbimise kohta läbipaistvad andmed. Sellised õigusnormid rõhutavad andmete tähtsust kestlikkuse ja tõhususe edendamisel. Samamoodi kuulub mõnede keskkonnasäästlike hoonete sertifikaadi juurde jälgimine ja aruandlus, näiteks RESET nõuab siseruumi keskkonna kvaliteedi (IEQ) akrediteeritud monitore, mis on ühendatud RESETi pilvega ja edastavad andmeid iga 30 minuti järel ⁽³⁴⁾.