Integreeritud projekteerimine, paigaldamine ja kasutuselevõtt

Ajavahemikus 2000 kuni 2022 kasvas ehitusvaldkonna töötajate tootlikkus kogu maailmas alla 0,5% aastas, jäädes oluliselt maha laiemas tähenduses majanduse 2%-lisest tootlikkuse tõusust ⁽⁷²⁾. Muude põhjuste hulgas takistavad edasiminekut projektijuhtimismetoodika püsiv ebaefektiivsus ning digitööriistade vähene kasutamine projekteerimises ja edenemise jälgimises.

Traditsioonilised ehitusprojekti juhtimise metoodikad jätavad sageli tähelepanuta valdkondade omavahelise sõltuvuse. Igalt osapoolelt oodatakse üksnes oma konkreetse ülesande ja lepingus määratud eesmärkide täitmist. Selline eraldatud lähenemisviis põhjustab suurt fragmenteerumist ning huvide lahknemist mitte ainult eri valdkondade vahel, vaid ka projekti projekteerimise, projekti realiseerumise ja käitamise faaside vahel.

Selline fragmenteerumine kajastub ka praegustes projekteerimisprotsessides. Need koosnevad mitmest omavahel sidumata tegevusest: arhitektuurne projekteerimine, ehituslik projekteerimine ning mehaaniline ja elektriosa projekteerimine. Need tegevused võivad toimuda järgemööda või paralleelselt, kuid on siiski üksteisest eraldatud, kuna nende vaheline andmevahetus on piiratud. Selline katkestus andmevahetuses pikendab projekti tähtaegu ja toob sageli kaasa projekteerimiskonflikte, näiteks HVAC-kanalite paigaldamise vastuolud torustiku või muude ehitussüsteemidega. Sellised probleemid ilmnevad sageli alles ehitusfaasis, nõudes kalleid kohapealseid muudatusi. Peale selle toimub hooneautomaatika seadmete kasutuselevõtt endiselt enamasti käsitsi, mistõttu on võivad protsessi käigus tekkida vead ja seadmete töö optimaalsus ei ole tagatud. Hoone enam kui 20-aastase eluea jooksul vähendavad hooldustööd sageli tõhusust veelgi.

Peale selle takistavad aegunud edenemisseire ja kvaliteedikontrolli meetodid reaalajas ülevaate saamistt, mistõttu on projektijuhtidel raske kitsaskohti ennetavalt tuvastada ja lahendada.

Kokkuvõttes viivad need raskused projekti elluviimisel tihtipeale ebakõlade ja vigadeni, põhjustades kallist ümbertegemist ja hilinemisi. See rõhutab pakilist vajadust integreerituma, digiteerituma lähenemisviisi järele projektide planeerimisel ja elluviimisel.

Integreeritum ja digitaalsem lähenemine projekteerimisele, paigaldamisele ja kasutuselevõtule aitaks eespool nimetatud probleeme lahendada. Selleks tuleks kasutusele võtta uued projektijuhtimismeetodid ning kasutada tõhusamalt digiprojekteerimise vahendeid ja digitaalse töövoo juhtimise platvorme.

Uued koostööaltimad projektijuhtimismeetodid, näiteks integreeritud projektiteostus (IPD) aitab ehitusprojekti kõigi osaliste huve tasakaalustada. IPD on meetod, kus kõik asjaomased osalised on kaasatud projekti algusest peale ning saavad oma eriala seisukohalt sõna sekka öelda, nimetades nii eeliseid kui ka riske. See lähenemine vähendab eraldi mõtlemist ja vastuolusid projektis, ennetab materjali raiskamist ja ümbertegemist ning toob lõpuks kaasa projekti kiirema ja odavama valmis saamise ⁽⁷³⁾.

Digitaalse projekteerimise vahendid, näiteks ehitusinfo modelleerimine (BIM) või generatiivne disain, toetavad koostööpõhist lähenemist projektijuhtimisele ning neid võetakse üha enam kasutusele. See võimaldab projekti füüsilisi ja funktsionaalseid omadusi esitada digitaalsel kujul kolmemõõtmeliselt ning seeläbi tagada täpne ja ajakohane teave, mille alusel saab teha usaldusväärseid otsuseid kogu projekti elutsükli vältel. Tehisarutoega BIM-tööriistad suudavad ka võimalikke probleeme juba enne nende tekkimist automaatselt tuvastada või suurendada planeerimise tõhusust ja variantide arutamist algoritmipõhise ja automatiseeritud planeerimise vahenditega. Uuringud näitavad, et 75% BIM-süsteemi kasutajatest peavad investeeringut tasuvaks. Lisaks projekteerimisele saab BIM-i abil modelleerida ka elluviimise ajakava (BIM 4D) ja kulusid (BIM 5D), mistõttu on projektidega lihtsam ajakavas ja eelarves püsida ⁽⁷⁴⁾. BIM-i kasutamine sillutab ka teed digikaksikute jaoks, millega pannakse alus töö efektiivsuse paranemisele paigaldamise ja kasutuselevõtu faasides ⁽⁷⁵⁾. Seadme kasutuselevõtuks vajalikud andmed saab enne seadme tarnimist alla laadida pilvepõhisest digikaksikust, mis võimaldab seadmetel saabuda ehitusobjektile eelseadistatuna ja paigaldusvalmina. See vähendab kohapealset paigaldusaega, vähendab vigu ja tagab süsteemide vahel tõrgeteta integreerimise.

Lõpuks parandavad digitaalsed töövoo juhtimise vahendid materjalikäitlust ja edenemise jälgimist. Need tööriistad võimaldavad materjalivoogusid lihtsustada ning ehitustegevusi reaalajas jälgida. Tänu sellistele tehnoloogiatele nagu droonitoega kontrollimine võimaldavad need vahendid edenemist täpsemalt jälgida, võimalikke hilinemisi tuvastada ning läbipaistvust suurendada ja vastutust selgemaks muuta. Projektimeeskonnad saavad seetõttu kiiresti muutunud oludega kohaneda.