Temperatuuri tõustes tekib hoonetele üha suurem surve täita oma põhiotstarvet: kaitsta asukaid äärmuslike välistingimuste eest. See muutus mõjutab hoonete ja nende ümbruse projekteerimist, mõjutab hoonekarpide materjalivalikut ja suurendab jahutussüsteemide kasutuselevõttu.

Umbes veerand üleilmsest CO₂-heitest pärineb hoonete käitusest. Nullneto saavutamine 2050. aastaks nõuab hoonetes kasutatavate kütuste dekarboniseerimise jätkamist ning energiamahukuse vähendamist soojusenergia genereerimise, regenereerimise, salvestamise ja tarbimise optimeerimise teel.

Peaaegu 10% üleilmsest CO₂-heitest pärineb hoonete ehitamisest, hooldusest, renoveerimisest ja lammutamisest. Nullneto saavutamiseks ei tule vähendada mitte ainult käitusest tulenevat heidet, vaid ka kehastunud süsinikku, kasutades vähem uusi materjale või kasutades materjale uuesti, võttes kasutusele bioressursipõhiseid materjale ning täiustades traditsioonilisi hoonematerjale.

Valitsused lähevad üle Pariisi kokkuleppe vabatahtlikult pühendumiselt siduvatele hoonete energiatõhususe eeskirjadele, mis võtab sihikule hoonete CO₂-heite. Samal ajal kui üle kogu maailma karmistuvad ehituseeskirjad, et vähendada hoonete käitamisega seotud heitkoguseid, laienevad eeskirjad ka kehastunud süsinikule, et tagada ehitusmaterjalide kohta läbipaistvad elukaareandmed.

Kestlikkusaruandluse mitmekesine maastik muudab harmoneerimise keeruliseks, kuid ESG-aruandlus parandab tõhusust, vähendab riske ning täidab investorite ja klientide üha kasvavaid ootusi. Nõuetele vastavuse ja ressursside optimeerimise aruandluses on otsustav roll täpsete andmete usaldusväärne koondamine.

Ehitusvaldkonnas on tõsine oskustöötajate nappus, mida võimendab vananev tööjõud – see probleem pole HVAC-sektoris kunagi varem nii põletav olnud. Selle probleemi lahendamiseks investeerib ehitusvaldkond oma mainesse, suurendab oskustöötajate koolituse mahtu ja täiustab tehnoloogiat.

Hooned moodustavad tänapäeva elu selgroo, pakkudes stabiilset keskkonda elamiseks, töötamiseks ja puhkamiseks. Siiski rõhutavad neli kriitilist tegurit – äärmuslikud ilmaolud, linnastumine, küberohud ja kujunemisjärgus ehitustehnoloogiad – rõhuvat vajadust parandada hoonete ohutust, et nende asukaid paremini kaitsta.

Inimesed veedavad ligi 90% ajast siseruumides ning koroonapandeemia järgselt tõuseb teadlikkus tervislikest siseruumidest. Seda vajadust kiirendab veelgi õhusaaste ning investorite ja rentnike kõrgemad ootused. See muudab uute hoonete ja moderniseerimisvahendite projekteerimist ning seab esikohale asukate heaolu, keskendudes rohkem soojusmugavusele, õhukvaliteedile, akustilisele mugavusele ja optimaalsele valgustusele.

Pandeemia on igapäevaelu järsult muutnud, tühjendades kontorid ja kaubamajad inimestest ning muutes kodud töökohtadeks. See avaldab püsivat mõju ja muudab pikaaegset paradigmat, kus ruumid ei ole enam kindla vormi ja funktsiooniga, vaid muutuvatele nõudmistele vastamiseks dünaamilised.

IoT-põhiste seadmete arv hoonetes suureneb kiirelt, kuid mitu kitsaskohta, näiteks piiratud koostalitusvõime ja skaleeritavus, uuendamisvõimaluste puudumine ja teabe üleküllus takistavad endiselt nende täieliku potentsiaali ärakasutamist. IP-põhised sideprotokollid, semantilised domeenimudelid ja turvalised võrgu kaudu toimuvad uuendused aitavad üle saada mõningatest takistustest ning avada uusi kasutusvõimalusi.

Ehitusvaldkonna töötajate tootlikkus on üle kogu maailma teistest valdkondadest väiksem, sest projekteerimine, projekti realiseerimine ja käitamine toimuvad eraldi, andmevahetus on piiratud ning edenemisseire meetodid on aegunud. Uuenduslikud lähenemised, nagu projekti terviklik üleandmine, täiustatud digitaalne projekteerimine ja digitaalne töövoohaldus aitavad projekti realiseerimist ladusamaks muuta, vähendades nii kallist ümbertegemist ja projektide hilinemist.

Globaalne hooneautomaatika juhtimissüsteemide (BACS) turg kasvab kiiresti, kuid praegustes süsteemides tekitab raskusi fragmenteeritud töö ja ebaefektiivsus. Järgmise põlvkonna BACS ühendab endas sügavama integreerimise ja detsentraliseeritud nutikuse, madalama arhitektuuri ja tehisarul põhinevad võimekused, et parandada energiatõhusust, asukate mugavust ja kasutamise paindlikkust.